Hanja (Chikoriya: 한자; Chihanja: 漢字, Vakoriya vanoti: Hancha[1]) ndiro zita mabhii eChikoriya akabva ku Chichayina echinyakare 漢字 (hànzì [2]), yakaverengerwa uye yakashandiswa kubvira panguva yeGojoseon (400 BC). Zvikurukuru, zvinoreva mavara echinyakare echiChichayina akaiswa mumutauro we Chikoriya nemazita eKoriya.

Zita chinjirudza

Zita rekuti 'hanja' rinoreva zvimwe chete semu Chichayina, zvinomirira kuti 'mabhii eHan'.

Kusikw kwe mabhii chinjirudza

Hanja yega yega inoumbwa neimwe ye 214 radicals uye dzimwe nguva imwe kana zvimwe zvinowedzera zvinhu. Vazhinji vavo vanoshandisa zvinowedzerana zvinhu kuratidza kududzwa kwehunhu, asi imwe hanja kupfuura imwe inongova mifananidzo chete uye inodudzwa zvakasiyana.

Kurira neChirevo chinjirudza

Mu Chikoriya chemazuva ano, kana hanja ichioneka mushoko kana sezwi rakazara, rinogara richidudzwa nenzira imwecheteyo. Nekudaro, kubatsira kusanganisira mavara, duramazwi rehunhu uye zvinwadhi zvechikoro zvinongedzera kune wega hunhu kwete nechitarisiko chete, asiwo nezvazvinoreva. Kuverenga uku, kunopa zvinoreva uye kurira kwevatambi, kunodaidzwa kuti eumhun (음훈; 音 訓; zvinoenderana na 音 "kurira" + 訓 "zvichireva", "kudzidza").

Chichayina ne Chikoriya chinjirudza

Muenzaniso weMabhii eChisitandadhi Koriya-Chayina
Hanja yeChikoriya guta
Mabhii eChichayina muTaiwan ne Hong Kong guta
Hanja yeChikoriya munhu
Mabhii eChichayina muTaiwan ne Hong Kong munhu

Mabviro eruzivo chinjirudza

https://es.wikipedia.org/wiki/Hanja

  1. McCune–Reischauer romanization. Mainly used in North Korea.
  2. Coulmas, Florian (1991). The writing systems of the world. Oxford: Wiley-Blackwell. p. 116.