Matabeleland (Nyika yeMatebele) inharaunda iri kumaodzanyemba kwakadziva kumadokero kweZimbabwe yakakamurwa kuva matunhu matatu: Matabeleland North, Bulawayo, neMatabeleland South. Mapurovhinzi aya ari kumadokero nekumaodzanyemba kwakadziva kumadokero kweZimbabwe, pakati penzizi dzeLimpopo neZambezi uye akaparadzaniswa kubva kuMidlands nerwizi Shangani ruri pakati peZimbabwe. Dunhu iri rakatumidzwa mazita kubva kuvagari varo, Mandebele avo vaidaidzwa kuti 'Matabele' nemaBritish sezvo vakatadza kudana 'Ma Ndebele'. Mamwe madzinza anogara munzvimbo dzeMatabeleland anosanganisira maVatonga, Vakalanga, Vavhenda, Vanambya, Vakhoisan, Vaxhosa, Vasotho, Vatswana, uye Vatsonga. Vagari vemuMatabeleland vanodarika makumi maviri kubva muzana muzana muZimbabwe.

Mepu yeMatabeleland
Coordinates 17°50′S 31°3′E
Huwandu 6,120,550
Yakavambwa na: Mandebele
Total 130,899 square kilometres (50,540 sq mi)
Matabele North
Matabele South
Ma-divisions eZimbabwe

Guta guru uye guta guru ndere Bulawayo, mamwe maguta akakurumbira anoti Plumtree, Utsi uno tinhira (Mosi oa-tunya), Beitbridge, Lupane, Esigodini, Hwange neGwanda. Ivhu rakaorera asi rakaoma zvishoma. Iyi nzvimbo ine marasha uye goridhe mari. Maindasitiri anosanganisira ndarama uye mimwe migodhi yemaminerari, uye mainjiniya. Pave nekuderera kwemaindasitiri mudunhu rino sezvo mvura iri kushomeka nekuda kwekushaikwa kwemvura. Zvipikirwa nehurumende zvekuchera mvura yedunhu kuburikidza neMatabeleland Zambezi Water Project hazvina kuitwa, kuenderera mberi nekushomeka kwemvura.[1]

Nhoroondo chinjirudza

Umambo hweRozvi chinjirudza

Tarisai futi: Umambo hweRozvi

Pakati pezana ramakore regumi (10th) neregumi nerimwe (11th), Vakalanga vanotaura chiBantu vakasvika kubva kumaodzanyemba ndokugara muMapungubwe pamipata yeLimpopo neShashi. Gare gare vakatamira kuchamhembe kuUmambo hweZimbabwe. Pakazosvika zana ramakore rechigumi nemashanu, Vakalanga vaive vaumba humambo hwakasimba kuKhami pasi pemutongi ane simba anonzi Dlembeu. Humambo uhwu hwakakamurwa mukupera kwezana ramakore regumi nesere uye hwakazokundwa nevanhu vechiNguni. Pakati pezvaitika izvi ivo Vakalanga vakange vakaparadzana kusika madzinza akasiyana.

Umambo hweNdebele chinjirudza

British South African Company chinjirudza

Hondo yeMatabele yekutanga chinjirudza

Hondo yeMatabele yechipiri chinjirudza

Birthplace of Scouting chinjirudza

Kutonga kweMabritish chinjirudza

Sovereign Rhodesia chinjirudza

Zimbabwe chinjirudza

Tarisai Peji iri: Zimbabwe

Ichitevera kuzvitonga muna 1980, Zimbabwe yakatanga kuita budiriro yezveupfumi nemagariro, asi makakatanwa pakati peVashona neMandebele akatanga kubuda.

Gukurahundi 1983-1987 chinjirudza

Tarisai Peji iri: Gukurahundi

Mushure mekuwana kuzvitonga kweZimbabwe muna 1980 pakava nekusawirirana pakati pevatsigiri veavo vaimbove mapato ehurumende, ZANU neZAPU. Ivo vaviri vane yakasikwa imwe, asi vilifarakana nezvenzira dzekurwisa hutongi hwekolonialism. Misiyano yezvematongerwo enyika yakawedzerwa nekusiyana kwemarudzi nekuti vazhinji vevateveri veZANU vaive Mashona ukuwo ZAPU iri pasi paJoshua Nkomo yaive Mandebele Mutungamiri weZANU- PF, VaRobert Mugabe, vakatya kupikiswa neZAPU, nekudaro akaronga hunyanzvi muuto idzva reZimbabwe rinozivikanwa seFifth Brigade rakadzidziswa nevadzidzisi vemauto eMaodzanyemba eKoriya Mugabu akatumira brigade muna 1982 kunyika yeNdebele kunotsvaga vakuru veZAPU nemauto ake eZIPRA. Munguva yemushandirapamwe vanhu zviuru makumi maviri vakaurayiwa. Nkomo akatizira kuEngland.

Mushure mechibvumirano cherunyararo nekubatana kwemapato eZANU neZAPU muna 1987 kuurayiwa kweGukurahundi kwakaferefetwa asi zvakabuda mukuferefetwa zvakavanzwa.

Mushure mekubviswa kwaMugabe mu2019 purezidhendi mutsva Emmerson Mnangagwa vakazivisa nhaurirano yenyika pamusoro peGukurahindi nguva[2]. Makuva evanhu vazhinji venguva iyoyo akavhurwa uye zvitunha zvakavigwa[3].

Mabviro eruzivo chinjirudza

  1. Musemwa, Muchaparara (September 2006). "Disciplining a 'Dissident' City: Hydropolitics in the City of Bulawayo, Matabeleland, Zimbabwe, 1980–1994". Journal of Southern African Studies. Routledge. 32 (2): 239–254. doi:10.1080/03057070600656119
  2. 'Gukurahundi: Can the man accused of opening the wounds heal them?' , website africanarguments, Yakatariswa: 11-09-2019
  3. Zimbabwe begins exhuming victims of Gukurahundi massacre , Mail and Guardian newspaper, Chamhembe cheAfrika, 30 Apr 2019